12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Positiivne näide

YouTube on üks neid veebilehti, kus kasutatavus on hästi läbi mõeldud. Näiteks esmakordsel kasutamisel ei teki tunnet, et peaksid pikalt mõistatama, kust midagi otsida – suur otsinguriba lehe ülaosas on kohe silma all ja kutsub sisestama, mida vaatama soovid.

Ka uue huvitava sisu leidmine käib kiiresti. YouTube pakub ise soovitusi ja koostab automaatselt esitusloendeid, nii et ei pea iga kord ise midagi taga otsima – mõnikord avastad tänu sellele isegi videoid, mille peale ise ei oleks tulnudki.

Kui nüüd mõelda, kui tihti inimene tegelikult YouTube’i kasutab, siis on tore, et kogu loogika jääb kergesti meelde. Isegi siis, kui mõneks ajaks paus sisse tuleb, tead täpselt, kust videosid otsida või kuidas mõne kanali jälgijaks hakata.

Ja kui otsingus juhtub näppukaga eksima, siis pole hullu – YouTube saab enamasti aru, mida sa tegelikult mõtlesid, ja pakub ise paremaid vasteid.

Kokkuvõttes – YouTube'i kasutamine tundub loomulik ja mugav. Sul ei teki tunnet, et platvormiga peab võitlema, pigem on tunne, et see töötab su heaks, mitte sinu vastu. 

Negatiivne näide

Kuigi Maksu- ja Tolliameti (EMTA) e-teenused on kindlasti väga võimekad, siis kasutajakogemuse poolest on seal veel kõvasti arenguruumi. Hea näide on tuludeklaratsiooni esitamine.

Igal aastal, kui on aeg deklaratsiooni täitma hakata, avastan end esmalt... Google'ist otsimas. Ma tean küll, et see on EMTA portaalis olemas, aga millegipärast ei ole deklaratsiooni esitamise link ega tee sinna kunagi selge ega loogiline. Leht ise on täis pikki tekste ja keerulisi ametlikke väljendeid, mis võtavad hetkega isu edasi klikkida.

Otsimiseks kulub tihti rohkem aega, kui deklaratsiooni enda täitmiseks. Samuti ei aita see, et erinevad teenused ja vormid on jagatud mitme alammenüü ja nime alla, mis kõlavad kõike muud kui lihtsalt ja kasutajasõbralikult.

Kui mõnda aega pole EMTA portaali kasutanud, siis on tunne, nagu peaksid iga kord nullist alustama — teekond ei jää meelde ja orienteerumine võtab oma aja.

Kokkuvõttes ei ole probleem selles, et infosüsteem ei töötaks. Töötleb küll. Aga kogu protsess tundub raskem ja ametlikum, kui ta tegelikult olla võiks.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1: Noppeid IT ajaloost

Kujutis
Panen siia oma mõtted kolmest põnevast IT-lahendusest 21. sajandist, mis on minu arvates pilgu peale viskamist väärt. 1) Revolutsioon: Bitcoin ja selle taga seisev plokiahela (blockchain) tehnoloogia. Plokiahela tehnoloogia on muutnud seda, kuidas andmeid salvestatakse ja jagatakse. See on hajutatud andmebaas, kus andmed salvestatakse järjestikuste plokkidena, mida ei saa hiljem muuta ega kustutada. Kuna kõik andmed on avalikud ja hajutatud üle võrgustiku, on neid väga raske häkkida või võltsida. Plokiahel võimaldab usaldust luua ilma kolmanda osapoole sekkumiseta, nagu pangad või notariid. Selle kaudu on tekkinud uusi lahendusi, nagu detsentraliseeritud maksesüsteemid ja nutilepingud, mis toimivad automaatselt ilma inimeste sekkumiseta. See muudab süsteemid usaldusväärsemaks ja efektiivsemaks. Kuid plokiahela potentsiaal ulatub palju kaugemale kui ainult rahandus. Seda saab kasutada turvaliseks andmete haldamiseks näiteks tervishoius, tarneahelates ja isegi e-hääletamises. Kuna plokia...
Lisateave

3: Uus meedia

Meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult BBC on üks vanimaid meediaväljaandeid, mis on meisterlikult digitaliseerunud ning suutnud kiiresti arenevas digimaailmas kohaneda ja muutustega sammu pidada. Neil on väga tugev kohalolek nii veebis kui ka traditsioonilistes kanalites, nagu televisioon ja raadio. Lisaks uudisteportaalile pakub BBC kvaliteetset videosisu YouTube'is. Samuti on nad aktiivsed sotsiaalmeedias, jagades sisu eri platvormidel vastavalt sihtrühmadele. Podcastid ja reaalajas blogiformaadis uudiste kajastamine on samuti osa nende strateegiast, mis aitab hoida publikut pidevalt kursis oluliste sündmustega. BBC edu näitab, kuidas traditsiooniline meedia saab uue meediaga nutikalt kohaneda ja laiemat luugejatebaasi kõnetada. Meedia kanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis Delfi ja Postimees on kaks populaarsemat ajalehte Eestis, mis on saadaval nii veebis kui ka paberkujul (Postimees). Soovin esile tõsta just need kaks väljaannet, mida ol...
Lisateave

2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kadunud tehnoloogia: foorumide vanaisa - Usenet Usenet oli üks peamisi internetisuhtluse viise enne veebibrauserite laialdast kasutuselevõttu 1990ndatel. Usenet loodi 1979. aastal ja käivitati 1980. aastal, pakkudes kasutajatele võimalust suhelda erinevatel teemadel uudistegruppides (newsgroups), mis olid loogiliselt organiseeritud hierarhilistesse gruppidesse. Näiteks kuuluvad sci.math ja sci.physics sci. hierarhiasse. Samamoodi on talk.origins ja talk.atheism talk. hierarhias. Usenet meenutas paljuski tänapäevaseid foorumeid, kuid see nõudis rohkem tehnilisi teadmisi ning töötas peamiselt tekstipõhiselt. Usenet on kultuuriliselt ja ajalooliselt oluline võrgustatud maailmas, kuna see on andnud alguse või populariseerinud paljusid laialdaselt tuntud mõisteid ja termineid, nagu "KKK" (Korduma Kippuvad Küsimused), "flame" (tulised vaidlused) ja "spam" (rämpspost). Kuigi Usenet pole täielikult kadunud, hakkas see kasutajaskonda kaotama juba 1990. aastate lõpu...
Lisateave