4: Info- ja võrguühiskond

Suur vend valvab sind.

Ma ei näe mõtet käsitleda Eestit eraldi ülejäänud „vabast“ maailmast ning mul ei ole piisavalt teadmisi ega kogemusi, et kommenteerida riike, kus tsensuur ja riigi sekkumine kodanike internetiliiklusesse on laialt levinud. Ma võin spekuleerida, kuid mulle tundub, et isegi riikides, kus on riiklikud tulemüürid, on siiski võimalik leida alternatiivseid arvamusi ja kirjandust, mis võimaldavad kujundada erinevaid seisukohti huvipakkuvate teemade kohta.

Kõik jälgimise negatiivsed aspektid (nii korporatsioonide kui ka riikide tasandil) tunduvad mulle paratamatusena ning igaüks peaks iseseisvalt hoolitsema oma internetihügieeni eest. Eestis on olukord küll parem kui mõnes autoritaarse kontrolliga riigis, kuid jälgimiskapitalismi ja digiaediku mured pole siin võõrad. Riigi e-teenused, meedia ja sotsiaalvõrgustikud koondavad tohutul hulgal andmeid, mis võivad sattuda nii eraettevõtete kui ka riigi kätte.

Ühelt poolt pakub see inimestele mugavust ja sujuvat digielu, teisalt aga loob olukorra, kus kasutajad loovutavad kontrolli oma andmete üle. Tulevikuväljavaated sõltuvad sellest, kas Eesti suudab säilitada demokraatiat ning tasakaalu digiteenuste arendamise ja andmekaitse vahel.

Väga tahaks loota, et meie ja ühine Euroopa säilitavad oma suuna andmekaitse prioriseerimisel ega hülga oma vabaduse põhimõtteid. Kui aga seda ei suudeta, siis kõige lihtsam näide, milleks pole isegi vaja midagi välja mõelda, on meie idanaaber.

Ärge unustage kuldset reeglit: "See, mis satub internetti, jääb internetti." Järeldused tehke ise.