6: Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber

Ärisaladus - "Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema"

Praegu pean kõige paremini toimivaks ärisaladuse mudelit, kuna see annab ettevõtetele täieliku kontrolli oma väärtuslike andmete üle. Ärisaladuse kaitse on töötav just sellepärast, et ettevõtted on ise vastutavad oma andmete kaitsmise eest. Nad saavad ise määrata, milliseid andmeid nad kaitsevad ja kuidas neid kaitsta, kohandades meetmeid vastavalt oma vajadustele.

Kui ettevõte keskendub oma saladuste hoolikale kaitsmisele, saavad nad vältida andmeleket ja konkurentide eelist, pakkudes samal ajal paindlikkust ja kontrolli. See mudel töötab hästi, kuna ettevõtted saavad ise tagada oma informatsiooni turvalisuse ja kohandada kaitsemeetmed vastavalt muutuvatele oludele.

Kas autoriõigus on nüüd ajalugu?

Tänapäeval, arvestades tehisintelekti kiiret arengut, tundub mulle, et just intellektuaalomandi mudel vajab kiiret kohanemist. TI on suure isuga "koletis", mis neelab informatsiooni uskumatul kiirusel, nii et piir originaalsuse ja automatiseeritud loomingu vahel muutub üha hägusamaks.

Kuidas tagada, et loojad saaksid jätkuvalt tunnustust ja õiglast tasu oma töö eest, kui masinad suudavad koodi, tekste, pilte ja muusikat genereerida vaid sekunditega? Kas praegune autoriõigussüsteem suudab sammu pidada või vajame täiesti uut lähenemist?

Mulle tundub üha enam, et liigume suunas, kus seda vahet polegi enam võimalik märgata ning inimese tööd hakatakse väärtustama nagu vintage'i – midagi kallist, mitte kõigile vajalikku, kuid kindlasti midagi, millel on hing.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1: Noppeid IT ajaloost

Kujutis
Panen siia oma mõtted kolmest põnevast IT-lahendusest 21. sajandist, mis on minu arvates pilgu peale viskamist väärt. 1) Revolutsioon: Bitcoin ja selle taga seisev plokiahela (blockchain) tehnoloogia. Plokiahela tehnoloogia on muutnud seda, kuidas andmeid salvestatakse ja jagatakse. See on hajutatud andmebaas, kus andmed salvestatakse järjestikuste plokkidena, mida ei saa hiljem muuta ega kustutada. Kuna kõik andmed on avalikud ja hajutatud üle võrgustiku, on neid väga raske häkkida või võltsida. Plokiahel võimaldab usaldust luua ilma kolmanda osapoole sekkumiseta, nagu pangad või notariid. Selle kaudu on tekkinud uusi lahendusi, nagu detsentraliseeritud maksesüsteemid ja nutilepingud, mis toimivad automaatselt ilma inimeste sekkumiseta. See muudab süsteemid usaldusväärsemaks ja efektiivsemaks. Kuid plokiahela potentsiaal ulatub palju kaugemale kui ainult rahandus. Seda saab kasutada turvaliseks andmete haldamiseks näiteks tervishoius, tarneahelates ja isegi e-hääletamises. Kuna plokia...
Lisateave

3: Uus meedia

Meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult BBC on üks vanimaid meediaväljaandeid, mis on meisterlikult digitaliseerunud ning suutnud kiiresti arenevas digimaailmas kohaneda ja muutustega sammu pidada. Neil on väga tugev kohalolek nii veebis kui ka traditsioonilistes kanalites, nagu televisioon ja raadio. Lisaks uudisteportaalile pakub BBC kvaliteetset videosisu YouTube'is. Samuti on nad aktiivsed sotsiaalmeedias, jagades sisu eri platvormidel vastavalt sihtrühmadele. Podcastid ja reaalajas blogiformaadis uudiste kajastamine on samuti osa nende strateegiast, mis aitab hoida publikut pidevalt kursis oluliste sündmustega. BBC edu näitab, kuidas traditsiooniline meedia saab uue meediaga nutikalt kohaneda ja laiemat luugejatebaasi kõnetada. Meedia kanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis Delfi ja Postimees on kaks populaarsemat ajalehte Eestis, mis on saadaval nii veebis kui ka paberkujul (Postimees). Soovin esile tõsta just need kaks väljaannet, mida ol...
Lisateave

2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kadunud tehnoloogia: foorumide vanaisa - Usenet Usenet oli üks peamisi internetisuhtluse viise enne veebibrauserite laialdast kasutuselevõttu 1990ndatel. Usenet loodi 1979. aastal ja käivitati 1980. aastal, pakkudes kasutajatele võimalust suhelda erinevatel teemadel uudistegruppides (newsgroups), mis olid loogiliselt organiseeritud hierarhilistesse gruppidesse. Näiteks kuuluvad sci.math ja sci.physics sci. hierarhiasse. Samamoodi on talk.origins ja talk.atheism talk. hierarhias. Usenet meenutas paljuski tänapäevaseid foorumeid, kuid see nõudis rohkem tehnilisi teadmisi ning töötas peamiselt tekstipõhiselt. Usenet on kultuuriliselt ja ajalooliselt oluline võrgustatud maailmas, kuna see on andnud alguse või populariseerinud paljusid laialdaselt tuntud mõisteid ja termineid, nagu "KKK" (Korduma Kippuvad Küsimused), "flame" (tulised vaidlused) ja "spam" (rämpspost). Kuigi Usenet pole täielikult kadunud, hakkas see kasutajaskonda kaotama juba 1990. aastate lõpu...
Lisateave