8: IT proff...?

Kui ma peaksin kirjutama ja arutama diplomite tähtsust (olenemata diplomi tasetest) IT-tööturul viis aastat tagasi, siis kaldusin pigem arvamusele, et need ei ole kohustuslikud ja ilma nendeta saab väga hästi hakkama. Tol ajal oli mul juba mitu näidet lähituttavatest, kes said tööle IT-ettevõtetesse ilma ülikoolihariduseta, tuginedes ainult oma iseseisvalt omandatud teadmistele ja oskustele. Nüüd aga olen oma arvamust täielikult muutnud ja usun, et diplomil või erialasel sertifikaadil on tänapäeva IT-tööturul suurem roll kui kunagi varem. Kuigi praktilised oskused ja iseseisev õppimine on endiselt väga olulised, on tööandjad hakanud üha rohkem väärtustama ametlikke kvalifikatsioone.

Üks peamisi põhjuseid on tööturu konkurents. Viis aastat tagasi oli nõudlus IT-spetsialistide järele nii suur, et paljud ettevõtted olid valmis palkama ka ilma formaalse hariduseta kandidaate, kui neil oli piisavalt praktilisi oskusi. Tänaseks on olukord muutunud – IT-sektor on kasvanud, spetsialiste on rohkem ning tööandjad otsivad viise, kuidas kandidaatide oskusi ja teadmisi objektiivselt hinnata.

Lisaks on siia juurde tulnud ka tehisintellekti kiire areng, mis on muutnud tööturu dünaamikat. Paljud lihtsamad ülesanded, mida varem tegid juuniortasemel IT-spetsialistid, suudavad nüüd ära teha AI-põhised tööriistad ja automatiseeritud süsteemid. See tähendab, et algtaseme ametikohtade arv väheneb ning tööle kandideerijad peavad juba alguses näitama laiemat oskuste pagasit ja kõrgemat kompetentsitaset. Tööandjad otsivad inimesi, kes oskavad töötada keerukate süsteemidega ja suudavad neid juhtida, arendada või optimeerida.

Siin saavad sertifikaadid ja ametlikud kvalifikatsioonid tõesti kasuks tulla, kuna need tõestavad, et kandideerija on läbinud vastavad koolitused ning omab põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi keerukates valdkondades, mida tehisintellekt ei suuda täielikult asendada. Sertifikaadid võivad olla kasulikud ka selleks, et näidata, et kandidaat on kursis uusimate tehnoloogiatega, mida tööandjad otsivad, isegi kui neil ei ole veel ulatuslikku töökogemust.

Oma kogemusest võin öelda, et igasugune enesearendamine tasub ära. Sertifikaadid tõendavad konkreetseid oskusi, samas kui ülikool pakub laiemat teoreetilist ja praktilist alust. Parim on need kaks tasakaalus hoida. Tehnoloogia areneb kiiresti, mistõttu on pidev õppimine hädavajalik. Iga uus õpe, olgu see siis ülikoolis omandatud teadmine või sertifikaadiga kinnitatud oskus, võib avada uusi uksi ja luua eeliseid, millest isegi ei oska ette kujutada.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1: Noppeid IT ajaloost

Kujutis
Panen siia oma mõtted kolmest põnevast IT-lahendusest 21. sajandist, mis on minu arvates pilgu peale viskamist väärt. 1) Revolutsioon: Bitcoin ja selle taga seisev plokiahela (blockchain) tehnoloogia. Plokiahela tehnoloogia on muutnud seda, kuidas andmeid salvestatakse ja jagatakse. See on hajutatud andmebaas, kus andmed salvestatakse järjestikuste plokkidena, mida ei saa hiljem muuta ega kustutada. Kuna kõik andmed on avalikud ja hajutatud üle võrgustiku, on neid väga raske häkkida või võltsida. Plokiahel võimaldab usaldust luua ilma kolmanda osapoole sekkumiseta, nagu pangad või notariid. Selle kaudu on tekkinud uusi lahendusi, nagu detsentraliseeritud maksesüsteemid ja nutilepingud, mis toimivad automaatselt ilma inimeste sekkumiseta. See muudab süsteemid usaldusväärsemaks ja efektiivsemaks. Kuid plokiahela potentsiaal ulatub palju kaugemale kui ainult rahandus. Seda saab kasutada turvaliseks andmete haldamiseks näiteks tervishoius, tarneahelates ja isegi e-hääletamises. Kuna plokia...
Lisateave

3: Uus meedia

Meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult BBC on üks vanimaid meediaväljaandeid, mis on meisterlikult digitaliseerunud ning suutnud kiiresti arenevas digimaailmas kohaneda ja muutustega sammu pidada. Neil on väga tugev kohalolek nii veebis kui ka traditsioonilistes kanalites, nagu televisioon ja raadio. Lisaks uudisteportaalile pakub BBC kvaliteetset videosisu YouTube'is. Samuti on nad aktiivsed sotsiaalmeedias, jagades sisu eri platvormidel vastavalt sihtrühmadele. Podcastid ja reaalajas blogiformaadis uudiste kajastamine on samuti osa nende strateegiast, mis aitab hoida publikut pidevalt kursis oluliste sündmustega. BBC edu näitab, kuidas traditsiooniline meedia saab uue meediaga nutikalt kohaneda ja laiemat luugejatebaasi kõnetada. Meedia kanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis Delfi ja Postimees on kaks populaarsemat ajalehte Eestis, mis on saadaval nii veebis kui ka paberkujul (Postimees). Soovin esile tõsta just need kaks väljaannet, mida ol...
Lisateave

2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kadunud tehnoloogia: foorumide vanaisa - Usenet Usenet oli üks peamisi internetisuhtluse viise enne veebibrauserite laialdast kasutuselevõttu 1990ndatel. Usenet loodi 1979. aastal ja käivitati 1980. aastal, pakkudes kasutajatele võimalust suhelda erinevatel teemadel uudistegruppides (newsgroups), mis olid loogiliselt organiseeritud hierarhilistesse gruppidesse. Näiteks kuuluvad sci.math ja sci.physics sci. hierarhiasse. Samamoodi on talk.origins ja talk.atheism talk. hierarhias. Usenet meenutas paljuski tänapäevaseid foorumeid, kuid see nõudis rohkem tehnilisi teadmisi ning töötas peamiselt tekstipõhiselt. Usenet on kultuuriliselt ja ajalooliselt oluline võrgustatud maailmas, kuna see on andnud alguse või populariseerinud paljusid laialdaselt tuntud mõisteid ja termineid, nagu "KKK" (Korduma Kippuvad Küsimused), "flame" (tulised vaidlused) ja "spam" (rämpspost). Kuigi Usenet pole täielikult kadunud, hakkas see kasutajaskonda kaotama juba 1990. aastate lõpu...
Lisateave