ITSPEA25 - Artjom Troitski

Sageli arutatakse, kas mõni tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või mitte. Mina arvan, et ei saa. Ükski tehnoloogia ei ole hea ega halb iseenesest - tähtis on see, kuidas inimene seda kasutab. Nagu öeldakse: „Relvad ei tapa inimesi, inimesed tapavad inimesi“ sama põhimõte kehtib ka kogu infotehnoloogia puhul. Võib ju tunduda, et mõni tehnoloogia on loodud juba eos halva kavatsusega. Näiteks pahavara - see on mõeldud teistele kahju tekitama. Aga isegi siin pole probleem masinas endas, vaid selles, kes ja miks selle lõi ning kasutusele võttis. Samamoodi ei tee ka haamer midagi iseenesest ja kõik sõltub sellest, kelle käes ta on ja mida sellega tehakse. Teisest küljest võiks hea näitena tuua GPS-tehnoloogia. See on aidanud päästa elusid, leidnud kadunud inimesi ja viinud meid kiiremini õigesse kohta. Aga sama tehnoloogiat saab kasutada ka inimeste salajaseks jälgimiseks. Jällegi - tehnoloogia ei ole muutunud, muutub vaid selle kasutusviis. Infotehnoloogia areng toob meieni uusi võim...

IT-turvalisusest rääkides armastatakse keskenduda tulemüüridele, viirusetõrjele ja muudele tehnilistele lahendustele. Aga tõde on palju lihtsam (ja ebamugavam): suurim risk istub iga päev tooli ja klaviatuuri vahel. Just nimelt - inimene ise. Vaadates tänapäeva turvaintsidente, jääb tihti mulje, et osa inimesi ei suuda ega taha õppida. Me võime rääkida küberturvalisusest, korraldada koolitusi ja saata meeldetuletusi, aga kui keegi annab oma mobiil-ID PIN-koodid telefoni teel “panga töötajale”, siis on süsteemi nõrgim lüli end taas tõestanud. Eriti kurb on see, et inimesed ei õpi ka teiste vigadest - iga päev jõuab meediasse uusi lugusid samadest skeemidest. See pole enam isegi loominguline - lihtsalt hästi sihitud sotsiaalne manipulatsioon. Kui vaadata seda probleemi Mitnicki valemi kaudu (tehnoloogia, koolitus, reeglid), siis võiks lahendused olla järgmised: Tehnoloogia : Telkoettevõtted saavad palju rohkem ära teha. Petturkõnesid on võimalik märgata ja blokeerida reaalajas, eriti kui...

Tahaksin jagada oma mõtteid Shoe Dog raamatust just IT-inimese vaatenurgast. See ei ole tehnoloogia- ega programmeerimisraamat, kuid sisaldab palju õpetlikku igale inimesele, kes tegutseb kiiresti muutuvas ja ebakindlas keskkonnas – olgu selleks idufirma, tootejuhtimine või projektijuhtimine. Samuti haakub see hästi meie 9. nädala teemaga – milline on juhi roll. Raamat räägib Nike sünniloost: kuidas noor Phil Knight 1960ndatel Jaapanist tossusid tellis ja neid oma autost müüs. Aastate jooksul kasvas sellest ettevõttest ülemaailmne bränd. Aga teekond sinna oli täis raskusi – korduvalt seisis Knight silmitsi pankroti ohuga, lahkheli partneritega, tarneahela probleemide ja kohtuasjadega. Ta jagab ausalt oma kahtlusi, ebaõnnestumisi ja seda, kuidas need tema teekonda vormisid. See ei ole lugu valmis plaanidest või selgest strateegiast. Pigem on see lugu pidevast katsetamisest, vigadest õppimisest ja sellest, kuidas mitte alla anda – isegi siis, kui kõik tundub käest libisemas. IT-maailma p...

2025. aastast on Eestis jõustumas uued toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuded, mis on osa Euroopa ühtsest suunast muuta ühiskonda kaasavamaks. Minu meelest on see väga õige tee – just nii peabki edasi liikuma. Kui digilahendused muutuvad ligipääsetavamaks ka erivajadustega inimestele, võidab kogu ühiskond. Ligipääsetavus ei ole pelgalt sotsiaalhoolekande küsimus, vaid oluline osa IT-arendusest ja süsteemide kvaliteedist. Selleks et vähenenud nägemise, kuulmise või motoorikaga inimene saaks kasutada teenust samaväärselt teistega, tuleb arvestada teatud tehniliste põhimõtetega juba arenduse alguses. Samas mõistan hästi, et arendustöö on ajamahukas ja kulukas. Seepärast leian, et lähenemine võiks olla astmeline: mikroettevõtetele võiks jääda esialgu miinimumnõuded, suurematelt ettevõtetelt eeldataks aga rohkemat. Näiteks võiks seadusandlik mehhanism toimida nii, et teatud aastakäibe või töötajate arvu ületamisel muutuvad laiendatud ligipääsetavuse nõuded kohustuslikuks. Väiksemate ett...