13: Teistmoodi IT

2025. aastast on Eestis jõustumas uued toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuded, mis on osa Euroopa ühtsest suunast muuta ühiskonda kaasavamaks. Minu meelest on see väga õige tee – just nii peabki edasi liikuma. Kui digilahendused muutuvad ligipääsetavamaks ka erivajadustega inimestele, võidab kogu ühiskond.

Ligipääsetavus ei ole pelgalt sotsiaalhoolekande küsimus, vaid oluline osa IT-arendusest ja süsteemide kvaliteedist. Selleks et vähenenud nägemise, kuulmise või motoorikaga inimene saaks kasutada teenust samaväärselt teistega, tuleb arvestada teatud tehniliste põhimõtetega juba arenduse alguses.

Samas mõistan hästi, et arendustöö on ajamahukas ja kulukas. Seepärast leian, et lähenemine võiks olla astmeline: mikroettevõtetele võiks jääda esialgu miinimumnõuded, suurematelt ettevõtetelt eeldataks aga rohkemat. Näiteks võiks seadusandlik mehhanism toimida nii, et teatud aastakäibe või töötajate arvu ületamisel muutuvad laiendatud ligipääsetavuse nõuded kohustuslikuks.

Väiksemate ettevõtete toetamiseks võiks riik pakkuda arendustööriistu, lihtsustatud juhiseid või isegi rahalist tuge. Oluline on, et ettevõtted saaksid tegutseda teadlikult ja ettevalmistatult, mitte viimasel hetkel kiirustades.

Lisaks tasub mõista, et ligipääsetavus ei ole ainult kohustus, vaid ka võimalus – parem kasutuskogemus tähendab sageli ka suuremat kasutajabaasi ja konkurentsieelist. Seega ei peaks seda käsitlema vaid seaduse täitmise vaatenurgast, vaid ka kui investeeringut oma toote või teenuse tugevamasse tulevikku.
Heaks näiteks on Apple, kelle tooted on eriti populaarsed erivajadustega inimeste seas just tänu hästi läbimõeldud tarkvaralisele funktsionaalsusele. See näitab, et ligipääsetavus ei pea olema koormus, vaid võib olla ka tugev turueelis.

Välisriikide praktikat siinkohal ei käsitle – see eeldaks eraldi uurimist ja põhjalikumat ülevaadet. Aga selge on see, et kui tahame kõigile võrdseid võimalusi digikeskkonnas, tuleb alustada siinsamas, oma IT-arenduste ja seadusandluse raamides.


https://ttja.ee/2025-joustuvad-toodete-ja-teenuste-ligipaasetavuse-nouded

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1: Noppeid IT ajaloost

Kujutis
Panen siia oma mõtted kolmest põnevast IT-lahendusest 21. sajandist, mis on minu arvates pilgu peale viskamist väärt. 1) Revolutsioon: Bitcoin ja selle taga seisev plokiahela (blockchain) tehnoloogia. Plokiahela tehnoloogia on muutnud seda, kuidas andmeid salvestatakse ja jagatakse. See on hajutatud andmebaas, kus andmed salvestatakse järjestikuste plokkidena, mida ei saa hiljem muuta ega kustutada. Kuna kõik andmed on avalikud ja hajutatud üle võrgustiku, on neid väga raske häkkida või võltsida. Plokiahel võimaldab usaldust luua ilma kolmanda osapoole sekkumiseta, nagu pangad või notariid. Selle kaudu on tekkinud uusi lahendusi, nagu detsentraliseeritud maksesüsteemid ja nutilepingud, mis toimivad automaatselt ilma inimeste sekkumiseta. See muudab süsteemid usaldusväärsemaks ja efektiivsemaks. Kuid plokiahela potentsiaal ulatub palju kaugemale kui ainult rahandus. Seda saab kasutada turvaliseks andmete haldamiseks näiteks tervishoius, tarneahelates ja isegi e-hääletamises. Kuna plokia...
Lisateave

3: Uus meedia

Meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult BBC on üks vanimaid meediaväljaandeid, mis on meisterlikult digitaliseerunud ning suutnud kiiresti arenevas digimaailmas kohaneda ja muutustega sammu pidada. Neil on väga tugev kohalolek nii veebis kui ka traditsioonilistes kanalites, nagu televisioon ja raadio. Lisaks uudisteportaalile pakub BBC kvaliteetset videosisu YouTube'is. Samuti on nad aktiivsed sotsiaalmeedias, jagades sisu eri platvormidel vastavalt sihtrühmadele. Podcastid ja reaalajas blogiformaadis uudiste kajastamine on samuti osa nende strateegiast, mis aitab hoida publikut pidevalt kursis oluliste sündmustega. BBC edu näitab, kuidas traditsiooniline meedia saab uue meediaga nutikalt kohaneda ja laiemat luugejatebaasi kõnetada. Meedia kanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis Delfi ja Postimees on kaks populaarsemat ajalehte Eestis, mis on saadaval nii veebis kui ka paberkujul (Postimees). Soovin esile tõsta just need kaks väljaannet, mida ol...
Lisateave

2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kadunud tehnoloogia: foorumide vanaisa - Usenet Usenet oli üks peamisi internetisuhtluse viise enne veebibrauserite laialdast kasutuselevõttu 1990ndatel. Usenet loodi 1979. aastal ja käivitati 1980. aastal, pakkudes kasutajatele võimalust suhelda erinevatel teemadel uudistegruppides (newsgroups), mis olid loogiliselt organiseeritud hierarhilistesse gruppidesse. Näiteks kuuluvad sci.math ja sci.physics sci. hierarhiasse. Samamoodi on talk.origins ja talk.atheism talk. hierarhias. Usenet meenutas paljuski tänapäevaseid foorumeid, kuid see nõudis rohkem tehnilisi teadmisi ning töötas peamiselt tekstipõhiselt. Usenet on kultuuriliselt ja ajalooliselt oluline võrgustatud maailmas, kuna see on andnud alguse või populariseerinud paljusid laialdaselt tuntud mõisteid ja termineid, nagu "KKK" (Korduma Kippuvad Küsimused), "flame" (tulised vaidlused) ja "spam" (rämpspost). Kuigi Usenet pole täielikult kadunud, hakkas see kasutajaskonda kaotama juba 1990. aastate lõpu...
Lisateave