ITSPEA25 - Artjom Troitski

Kui ma peaksin kirjutama ja arutama diplomite tähtsust (olenemata diplomi tasetest) IT-tööturul viis aastat tagasi, siis kaldusin pigem arvamusele, et need ei ole kohustuslikud ja ilma nendeta saab väga hästi hakkama. Tol ajal oli mul juba mitu näidet lähituttavatest, kes said tööle IT-ettevõtetesse ilma ülikoolihariduseta, tuginedes ainult oma iseseisvalt omandatud teadmistele ja oskustele. Nüüd aga olen oma arvamust täielikult muutnud ja usun, et diplomil või erialasel sertifikaadil on tänapäeva IT-tööturul suurem roll kui kunagi varem. Kuigi praktilised oskused ja iseseisev õppimine on endiselt väga olulised, on tööandjad hakanud üha rohkem väärtustama ametlikke kvalifikatsioone. Üks peamisi põhjuseid on tööturu konkurents. Viis aastat tagasi oli nõudlus IT-spetsialistide järele nii suur, et paljud ettevõtted olid valmis palkama ka ilma formaalse hariduseta kandidaate, kui neil oli piisavalt praktilisi oskusi. Tänaseks on olukord muutunud – IT-sektor on kasvanud, spetsialiste on roh...

Tahan põgusalt rääkida oma esimesest muljest suurtes korporatsioonides peetavatest koosolekutest – muidugi Eesti mõistes suurtes. Väike disclaimer enne põhiteemat. Olen kogu oma täiskasvanuelu töötanud ühes ettevõttes. Alustasin klienditeenindusest ja liikusin järk-järgult karjääriredelil üles, kuni jõudsin kontorisse, kus minu tööks sai tüüpiline kontoritöö – Exceli tabelitega nokitsemine ja e-kirjade kirjutamine. Täpsemalt ma siin ei konkretiseeri, sest see ei ole oluline. Ühel hetkel, kui sain ametikõrgenduse ja juurde rohkem vastutust, hakkasin kohtuma inimestega, keda pidasin tol ajal „suurteks tegijateks“, ning osalesin äritegevuses. Mind kutsuti ettevõtte strateegiapäevadele – see on iga-aastane mitmekuuline protsess, kus kõik juhid kogunevad, et arutada, mida saaks paremini teha, et ettevõte oleks edukam. Alguses käsitletakse suuri, globaalsemaid teemasid, seejärel jagatakse osalejad väiksematesse gruppidesse, kus hakatakse konkreetsemalt lahendusi otsima. Arutluse alla tulevad...

Uue tarkvara loomisel jõuad varem või hiljem olulise valikuni – millise litsentsiga see avalikustada? Kas hoida see ärisaladusena, jagada avatud lähtekoodi kogukonnaga või anda kasutajatele piiramatu vabadus? Igal variandil on omad eelised ja puudused ning aitame Naatan Nohikul selgust tuua, milline litsents sobib tema vajadustega kõige paremini. Ärivaraline litsents (EULA) – täielik kontroll Kui soov on oma tarkvara müüa ja täielikku kontrolli hoida, on EULA (End User License Agreement) parim valik. Kasutajad saavad programmi kasutada, kuid mitte koodi näha ega muuta. Võimaldab müüa ja teenida tulu. Kood jääb saladuseks, konkurendid ei saa seda kasutada. Kasutajad ei saa koodi parandada. Võib tekitada usaldamatust, kuna koodi ei saa kontrollida. Näited: Microsoft Office, Apple iOS GNU GPL – avatud lähtekood, kuid kohustustega Kui tahad, et tarkvara oleks vabalt kättesaadav, aga jääks alati avatud lähtekoodiga, vali GNU GPL. See lubab kõigil koodi kasutada, kuid muudatused tuleb samuti...

See idee kirjutada siin motivatsioonist tuli just seepärast, et ma tahtsin järjekordset vaba aega veeta istudes ja YouTube'i videot vaadates, kuid võtsin ennast kätte ja tulin siia, et midagi kasulikku teha. See meenutas mulle päeva, kus ma lõpuks otsustasin loobuda endale valetamisest ja lõpuks sain aru, et kui teha kogu aeg ühte ja sama asja, ei tasu oodata teistsugust tulemust ja kui ma tahan oma elu muuta, siis pean alustama juba praegu. Ma arvan, et kirjutan seda postitust pigem ise endale, et järgmine kord, kui ma hakkan väsimust tundma ja jälle hakkan ennast alla laskma, oleks mul juba kaart olemas, millele ma saaksin tagasi tulla, oma sammud üle vaadata ja seekord kiiremini õigele teele tagasi jõuda. Ja ma oleksin väga õnnelik, kui see aitaks ka sind, mu juhuslik blogilugeja. See kirjutis ei ole kindlasti midagi uut, siin ei ole mingit ärisaladust, mis muudaks sind ühepäevaga õnnelikuks ja rikkaks isikuks. See on vastupidi, järjekordne tõsiasjade meenutamine, mida kõik niik...

Ärisaladus - "Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema" Praegu pean kõige paremini toimivaks ärisaladuse mudelit, kuna see annab ettevõtetele täieliku kontrolli oma väärtuslike andmete üle. Ärisaladuse kaitse on töötav just sellepärast, et ettevõtted on ise vastutavad oma andmete kaitsmise eest. Nad saavad ise määrata, milliseid andmeid nad kaitsevad ja kuidas neid kaitsta, kohandades meetmeid vastavalt oma vajadustele. Kui ettevõte keskendub oma saladuste hoolikale kaitsmisele, saavad nad vältida andmeleket ja konkurentide eelist, pakkudes samal ajal paindlikkust ja kontrolli. See mudel töötab hästi, kuna ettevõtted saavad ise tagada oma informatsiooni turvalisuse ja kohandada kaitsemeetmed vastavalt muutuvatele oludele. Kas autoriõigus on nüüd ajalugu? Tänapäeval, arvestades tehisintelekti kiiret arengut, tundub mulle, et just intellektuaalomandi mudel vajab kiiret kohanemist. TI on suure isuga "koletis", mis neelab informatsiooni uskumatul...

Eelmises blogis arutlesin natuke üldisest trendist, mis hetkel IT maailmas toimub, eriti mobiilsidevõrgu tehnoloogia prismas. Kuigi see mess, nagu ma olen juba eelnevalt maininud, ei ole eriti lõppkasutaja seadmete näitamisele ja promomisele mõeldud, ja selleks pigem tuleb külastada Las Vegases toimuvat CES-i, kui soovid oma silmaringi suurendada, või sellest natuke kitsema versiooni: IFA-d, mis toimub Berliinis. Kuid ikkagi sain mitu huvitavat asja näha ja päris elus oma kätega katsuda. Panen siia väikese nimekirja huvitavatest seadmetest: 1) Kahekordselt volditav telefon: Huawei Mate XT Ultimate Volditud seisundis telefon on peaaegu sama paks kui iPhone 12 Pro Max. Huawei esindaja sõnul: Hiinas müüdi esimesel nädalal 1 000 000 eksemplaari ja seadme hind on 3000€. Eesti tavamüüki see suure tõenäosusega ei jõua. Natuke rohkem lugemist: https://www.gsmarena.com/huawei_mate_xt_handson_review-news-64607.php 2) Lenovo sülearvuti, millele saab lisada täiendavaid ekraane. Ühendus toimub ...

Alati oluline. Kõige olulisemaks netiketi reegliks pean ma esimest reeglit: Ole inimene. Mulle tundub, et see pole niisama esimesele kohale pandud – see hõlmab mitmeid teisi reegleid ja aitab sul internetis käituda nii, nagu sooviksid, et ka teised sinuga käituksid. Muidugi on halvemaid ja raskemaid päevi, kus tuleb viisakust teadlikult esile kutsuda. Loomulikult ei pea olema nõus igaühe väidetega ega alati rumalust andestama, kuid kui tuletad endale meelde, et inimesed ongi erinevad, aitab see sul paremini suhelda ja rahulikuks jääda. Siinkohal tahaksin lisada ka oma kuldse reegli, millest alati püüan kinni pidada (ja siin rõhutaksin sõna "püüan") – inimest ei saa solvata, saab ainult solvuda. Peaaegu iga olukorra saab neutraliseerida või enda kasuks pöörata, kui reageerida õigesti või üldse mitte reageerida. Tehnoloogia arengu abil on oma tähtsust muutnud reegel. Suures plaanis ei pea ma enam kõige olulisemaks reegliks neljandat reeglit – Austa teiste inimeste aega ja võrgu...

Sel aastal külastasin taas Barcelonas juba aastaid toimuvat mobiilsideteemalist messi. Soovin jagada mõningaid mõtteid, mis tekkisid erinevate ettevõtete stende vaadates, eriti seoses meie aja kõige aktuaalsema teemaga – tehisintellektiga. Olen seda üritust külastanud juba mitu aastat. Kuigi minu peamine eesmärk on uute partnerite (elektroonikatootjate ja -distribuutorite) leidmine ning minu amet ei nõua telekommunikatsioonivõrkude ülesehituse ja peenhäälestuse süvitsi tundmist, mis on messi põhiteema, märkan siiski teatud trende. Eelkõige seda, kuhu on koondunud ettevõtete peamised jõupingutused, investeeringud ja turundustegevused. Sel aastal oli üheks ilmseks suunaks AI massiline integreerimine kõikvõimalikesse toodetesse ja teenustesse. Paljud lahendused, mis varem esitati lihtsalt automatiseerimise või andmeanalüüsina, olid nüüd saanud AI-toega sildi. Vesteldes erinevate ettevõtete esindajatega, jäi mulje, et mõnede jaoks on oluline pigem see, et nad saaksid turunduses kasutada AI...