Postitused

15: Eetika ja IT

Sageli arutatakse, kas mõni tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või mitte. Mina arvan, et ei saa. Ükski tehnoloogia ei ole hea ega halb iseenesest - tähtis on see, kuidas inimene seda kasutab. Nagu öeldakse: „Relvad ei tapa inimesi, inimesed tapavad inimesi“ sama põhimõte kehtib ka kogu infotehnoloogia puhul. Võib ju tunduda, et mõni tehnoloogia on loodud juba eos halva kavatsusega. Näiteks pahavara - see on mõeldud teistele kahju tekitama. Aga isegi siin pole probleem masinas endas, vaid selles, kes ja miks selle lõi ning kasutusele võttis. Samamoodi ei tee ka haamer midagi iseenesest ja kõik sõltub sellest, kelle käes ta on ja mida sellega tehakse. Teisest küljest võiks hea näitena tuua GPS-tehnoloogia. See on aidanud päästa elusid, leidnud kadunud inimesi ja viinud meid kiiremini õigesse kohta. Aga sama tehnoloogiat saab kasutada ka inimeste salajaseks jälgimiseks. Jällegi - tehnoloogia ei ole muutunud, muutub vaid selle kasutusviis. Infotehnoloogia areng toob meieni uusi võim...
Postita kommentaar
Lisateave

14: Andmeturve: tehnoloogia, koolitus ja reeglid

IT-turvalisusest rääkides armastatakse keskenduda tulemüüridele, viirusetõrjele ja muudele tehnilistele lahendustele. Aga tõde on palju lihtsam (ja ebamugavam): suurim risk istub iga päev tooli ja klaviatuuri vahel. Just nimelt - inimene ise. Vaadates tänapäeva turvaintsidente, jääb tihti mulje, et osa inimesi ei suuda ega taha õppida. Me võime rääkida küberturvalisusest, korraldada koolitusi ja saata meeldetuletusi, aga kui keegi annab oma mobiil-ID PIN-koodid telefoni teel “panga töötajale”, siis on süsteemi nõrgim lüli end taas tõestanud. Eriti kurb on see, et inimesed ei õpi ka teiste vigadest - iga päev jõuab meediasse uusi lugusid samadest skeemidest. See pole enam isegi loominguline - lihtsalt hästi sihitud sotsiaalne manipulatsioon. Kui vaadata seda probleemi Mitnicki valemi kaudu (tehnoloogia, koolitus, reeglid), siis võiks lahendused olla järgmised: Tehnoloogia : Telkoettevõtted saavad palju rohkem ära teha. Petturkõnesid on võimalik märgata ja blokeerida reaalajas, eriti kui...
Postita kommentaar
Lisateave

Raamatu retsensioon: Phil Knight - Shoe Dog läbi IT-inimese prisma

Tahaksin jagada oma mõtteid Shoe Dog raamatust just IT-inimese vaatenurgast. See ei ole tehnoloogia- ega programmeerimisraamat, kuid sisaldab palju õpetlikku igale inimesele, kes tegutseb kiiresti muutuvas ja ebakindlas keskkonnas – olgu selleks idufirma, tootejuhtimine või projektijuhtimine. Samuti haakub see hästi meie 9. nädala teemaga – milline on juhi roll. Raamat räägib Nike sünniloost: kuidas noor Phil Knight 1960ndatel Jaapanist tossusid tellis ja neid oma autost müüs. Aastate jooksul kasvas sellest ettevõttest ülemaailmne bränd. Aga teekond sinna oli täis raskusi – korduvalt seisis Knight silmitsi pankroti ohuga, lahkheli partneritega, tarneahela probleemide ja kohtuasjadega. Ta jagab ausalt oma kahtlusi, ebaõnnestumisi ja seda, kuidas need tema teekonda vormisid. See ei ole lugu valmis plaanidest või selgest strateegiast. Pigem on see lugu pidevast katsetamisest, vigadest õppimisest ja sellest, kuidas mitte alla anda – isegi siis, kui kõik tundub käest libisemas. IT-maailma p...
Postita kommentaar
Lisateave

13: Teistmoodi IT

2025. aastast on Eestis jõustumas uued toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuded, mis on osa Euroopa ühtsest suunast muuta ühiskonda kaasavamaks. Minu meelest on see väga õige tee – just nii peabki edasi liikuma. Kui digilahendused muutuvad ligipääsetavamaks ka erivajadustega inimestele, võidab kogu ühiskond. Ligipääsetavus ei ole pelgalt sotsiaalhoolekande küsimus, vaid oluline osa IT-arendusest ja süsteemide kvaliteedist. Selleks et vähenenud nägemise, kuulmise või motoorikaga inimene saaks kasutada teenust samaväärselt teistega, tuleb arvestada teatud tehniliste põhimõtetega juba arenduse alguses. Samas mõistan hästi, et arendustöö on ajamahukas ja kulukas. Seepärast leian, et lähenemine võiks olla astmeline: mikroettevõtetele võiks jääda esialgu miinimumnõuded, suurematelt ettevõtetelt eeldataks aga rohkemat. Näiteks võiks seadusandlik mehhanism toimida nii, et teatud aastakäibe või töötajate arvu ületamisel muutuvad laiendatud ligipääsetavuse nõuded kohustuslikuks. Väiksemate ett...
Postita kommentaar
Lisateave

12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Positiivne näide YouTube on üks neid veebilehti, kus kasutatavus on hästi läbi mõeldud. Näiteks esmakordsel kasutamisel ei teki tunnet, et peaksid pikalt mõistatama, kust midagi otsida – suur otsinguriba lehe ülaosas on kohe silma all ja kutsub sisestama, mida vaatama soovid. Ka uue huvitava sisu leidmine käib kiiresti. YouTube pakub ise soovitusi ja koostab automaatselt esitusloendeid, nii et ei pea iga kord ise midagi taga otsima – mõnikord avastad tänu sellele isegi videoid, mille peale ise ei oleks tulnudki. Kui nüüd mõelda, kui tihti inimene tegelikult YouTube’i kasutab, siis on tore, et kogu loogika jääb kergesti meelde. Isegi siis, kui mõneks ajaks paus sisse tuleb, tead täpselt, kust videosid otsida või kuidas mõne kanali jälgijaks hakata. Ja kui otsingus juhtub näppukaga eksima, siis pole hullu – YouTube saab enamasti aru, mida sa tegelikult mõtlesid, ja pakub ise paremaid vasteid. Kokkuvõttes – YouTube'i kasutamine tundub loomulik ja mugav. Sul ei teki tunnet, et platvorm...
Postita kommentaar
Lisateave

0.8: Esimest korda arenduse tellijana – mida keegi mulle ette ei öelnud

Kui sain võimaluse hakata juhtima täiesti uue teenuse arendust, olin alguses täis energiat ja ideid. Tundus, et kui visioon on selge ja meeskond olemas, siis asi liigub. Tegelikkus oli aga paras kool – ja mitte ainult tehniliselt, vaid ka inimlikult. Üsna kiiresti sain aru, et minu peas “loogiline” lahendus ei pruugi arendajale üldse loogiline tunduda. Kui detailid jäid lahtiseks või liiga üldiseks, siis võis tulemus minna täiesti teises suunas. Tuli õppida väga täpselt väljendama oma ootusi – mida, kellele, millal ja kuidas. Mitte keegi ei mõtle mu eest lõpuni – ja see on aus. Lisaks tuli ette ootamatusi, millega ei osanud alguses arvestada. Näiteks COVID-puhangu ajal pidi ettevõte kiiresti ümber seadistama oma protsesse ja arendusressurss liikus peaaegu üleöö e-kanalitele. See tähendas, et osa minu projektist pandi pausile või killustus. Oli vaja mõista, miks, ja kohaneda. Tuli otsustada: kas teeme midagi väiksemas mahus või ootame paremat aega? Ka see sai selgeks, et ärilised vajadu...
Postita kommentaar
Lisateave

11: Arendus- ja ärimudelid

Meil on arendusprojektides kasutusel Agile metoodika koos Scrumiga, mis tähendab, et töö käib sprintide kaupa ja arendustulemusi näeb juba üsna varajases faasis. Kliendipoole esindajana on see minu jaoks suur pluss – saan kiirelt tagasi peegeldust, kas lahendus liigub õiges suunas, ja kui on vaja midagi muuta, saab seda teha enne, kui liiga palju aega või ressursse on kulunud. Praktilises plaanis tähendab see seda, et prototüübid on varakult olemas, arutelud on regulaarsed ning meeskonnad on hästi kaasatud. Tempo on ühtlane ja pidev – backlogi uuendamine, prioriteetide sättimine ja sprintide tulemuste ülevaatused aitavad hoida fookust. Üks konkreetne näide kliendipoole kogemusest: ühes projektis tekkis vajadus muuta teatud loogikat alles siis, kui olime juba esimest prototüüpi testima hakanud. Tänu sellele, et lahendus oli juba osaliselt valmis ja töökorras, saime probleemi kiirelt avastada ja muudatused jooksvalt sisse viia. Poleks meil seda sprintide vahepealset nähtavust olnud, olek...
Postita kommentaar
Lisateave