ITSPEA25 - Artjom Troitski

Alati oluline. Kõige olulisemaks netiketi reegliks pean ma esimest reeglit: Ole inimene. Mulle tundub, et see pole niisama esimesele kohale pandud – see hõlmab mitmeid teisi reegleid ja aitab sul internetis käituda nii, nagu sooviksid, et ka teised sinuga käituksid. Muidugi on halvemaid ja raskemaid päevi, kus tuleb viisakust teadlikult esile kutsuda. Loomulikult ei pea olema nõus igaühe väidetega ega alati rumalust andestama, kuid kui tuletad endale meelde, et inimesed ongi erinevad, aitab see sul paremini suhelda ja rahulikuks jääda. Siinkohal tahaksin lisada ka oma kuldse reegli, millest alati püüan kinni pidada (ja siin rõhutaksin sõna "püüan") – inimest ei saa solvata, saab ainult solvuda. Peaaegu iga olukorra saab neutraliseerida või enda kasuks pöörata, kui reageerida õigesti või üldse mitte reageerida. Tehnoloogia arengu abil on oma tähtsust muutnud reegel. Suures plaanis ei pea ma enam kõige olulisemaks reegliks neljandat reeglit – Austa teiste inimeste aega ja võrgu...

Sel aastal külastasin taas Barcelonas juba aastaid toimuvat mobiilsideteemalist messi. Soovin jagada mõningaid mõtteid, mis tekkisid erinevate ettevõtete stende vaadates, eriti seoses meie aja kõige aktuaalsema teemaga – tehisintellektiga. Olen seda üritust külastanud juba mitu aastat. Kuigi minu peamine eesmärk on uute partnerite (elektroonikatootjate ja -distribuutorite) leidmine ning minu amet ei nõua telekommunikatsioonivõrkude ülesehituse ja peenhäälestuse süvitsi tundmist, mis on messi põhiteema, märkan siiski teatud trende. Eelkõige seda, kuhu on koondunud ettevõtete peamised jõupingutused, investeeringud ja turundustegevused. Sel aastal oli üheks ilmseks suunaks AI massiline integreerimine kõikvõimalikesse toodetesse ja teenustesse. Paljud lahendused, mis varem esitati lihtsalt automatiseerimise või andmeanalüüsina, olid nüüd saanud AI-toega sildi. Vesteldes erinevate ettevõtete esindajatega, jäi mulje, et mõnede jaoks on oluline pigem see, et nad saaksid turunduses kasutada AI...

Suur vend valvab sind. Ma ei näe mõtet käsitleda Eestit eraldi ülejäänud „vabast“ maailmast ning mul ei ole piisavalt teadmisi ega kogemusi, et kommenteerida riike, kus tsensuur ja riigi sekkumine kodanike internetiliiklusesse on laialt levinud. Ma võin spekuleerida, kuid mulle tundub, et isegi riikides, kus on riiklikud tulemüürid, on siiski võimalik leida alternatiivseid arvamusi ja kirjandust, mis võimaldavad kujundada erinevaid seisukohti huvipakkuvate teemade kohta. Kõik jälgimise negatiivsed aspektid (nii korporatsioonide kui ka riikide tasandil) tunduvad mulle paratamatusena ning igaüks peaks iseseisvalt hoolitsema oma internetihügieeni eest. Eestis on olukord küll parem kui mõnes autoritaarse kontrolliga riigis, kuid jälgimiskapitalismi ja digiaediku mured pole siin võõrad. Riigi e-teenused, meedia ja sotsiaalvõrgustikud koondavad tohutul hulgal andmeid, mis võivad sattuda nii eraettevõtete kui ka riigi kätte. Ühelt poolt pakub see inimestele mugavust ja sujuvat digielu, teisal...

Meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult BBC on üks vanimaid meediaväljaandeid, mis on meisterlikult digitaliseerunud ning suutnud kiiresti arenevas digimaailmas kohaneda ja muutustega sammu pidada. Neil on väga tugev kohalolek nii veebis kui ka traditsioonilistes kanalites, nagu televisioon ja raadio. Lisaks uudisteportaalile pakub BBC kvaliteetset videosisu YouTube'is. Samuti on nad aktiivsed sotsiaalmeedias, jagades sisu eri platvormidel vastavalt sihtrühmadele. Podcastid ja reaalajas blogiformaadis uudiste kajastamine on samuti osa nende strateegiast, mis aitab hoida publikut pidevalt kursis oluliste sündmustega. BBC edu näitab, kuidas traditsiooniline meedia saab uue meediaga nutikalt kohaneda ja laiemat luugejatebaasi kõnetada. Meedia kanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis Delfi ja Postimees on kaks populaarsemat ajalehte Eestis, mis on saadaval nii veebis kui ka paberkujul (Postimees). Soovin esile tõsta just need kaks väljaannet, mida ol...

Kadunud tehnoloogia: foorumide vanaisa - Usenet Usenet oli üks peamisi internetisuhtluse viise enne veebibrauserite laialdast kasutuselevõttu 1990ndatel. Usenet loodi 1979. aastal ja käivitati 1980. aastal, pakkudes kasutajatele võimalust suhelda erinevatel teemadel uudistegruppides (newsgroups), mis olid loogiliselt organiseeritud hierarhilistesse gruppidesse. Näiteks kuuluvad sci.math ja sci.physics sci. hierarhiasse. Samamoodi on talk.origins ja talk.atheism talk. hierarhias. Usenet meenutas paljuski tänapäevaseid foorumeid, kuid see nõudis rohkem tehnilisi teadmisi ning töötas peamiselt tekstipõhiselt. Usenet on kultuuriliselt ja ajalooliselt oluline võrgustatud maailmas, kuna see on andnud alguse või populariseerinud paljusid laialdaselt tuntud mõisteid ja termineid, nagu "KKK" (Korduma Kippuvad Küsimused), "flame" (tulised vaidlused) ja "spam" (rämpspost). Kuigi Usenet pole täielikult kadunud, hakkas see kasutajaskonda kaotama juba 1990. aastate lõpu...

Panen siia oma mõtted kolmest põnevast IT-lahendusest 21. sajandist, mis on minu arvates pilgu peale viskamist väärt. 1) Revolutsioon: Bitcoin ja selle taga seisev plokiahela (blockchain) tehnoloogia. Plokiahela tehnoloogia on muutnud seda, kuidas andmeid salvestatakse ja jagatakse. See on hajutatud andmebaas, kus andmed salvestatakse järjestikuste plokkidena, mida ei saa hiljem muuta ega kustutada. Kuna kõik andmed on avalikud ja hajutatud üle võrgustiku, on neid väga raske häkkida või võltsida. Plokiahel võimaldab usaldust luua ilma kolmanda osapoole sekkumiseta, nagu pangad või notariid. Selle kaudu on tekkinud uusi lahendusi, nagu detsentraliseeritud maksesüsteemid ja nutilepingud, mis toimivad automaatselt ilma inimeste sekkumiseta. See muudab süsteemid usaldusväärsemaks ja efektiivsemaks. Kuid plokiahela potentsiaal ulatub palju kaugemale kui ainult rahandus. Seda saab kasutada turvaliseks andmete haldamiseks näiteks tervishoius, tarneahelates ja isegi e-hääletamises. Kuna plokia...